Kätte on jõudnud aasta viimane kuu, mis meil siin kahjuks selget taevast väga tihti ei paku. Isegi kui on selge, on väljas nii külm, et öötaeva pikem vaatlemine ja pildistamine muutub ebamugavaks. Aga kindlasti tasub selget taevast või pilveauke ära kasutada ja kas või mõni minut tähistaevast nautida!
Detsembris paistavad peale päikeseloojangut madalal lõunataevas Veenus ja sellest natuke kõrgemal Marss. Veenus särab väga eredalt ja hakkab paistma juba enne tähti. Detsembri esimestel päevadel on ka Kuu Veenuse ja Marsi lähedal.
Hommikutundidel näeme kagutaevas tõusmas Jupiteri, mis kuu edenedes järjest kõrgemale liigub. 23. detsembril on Jupiteri lähedal ka Kuu ja koos tähe Spiikaga moodustavad nad pisikese kolmnurga.
Muidugi on nüüd nähtav ka Orioni tähtkuju ja selle põnev ümbrus. Otse pea kohal on aga W-kujuline Kassiopeia tähtkuju, mis on oma nime saanud Etioopia kuninganna järgi. Kassiopeia ja Väikese Vankri vahele jääb Kepheuse tähtjuku, kes oli Kassiopeia abikaasa ning Kassiopeiast teises suunas asuvad Andromeeda tähtkuju ja Andromeeda galaktika. Andromeeda oli nende tütar.
Detsembris leiab aset ka üks tugevamaid meteoorivoolusid, Geminiidid. Sellise nime on nad saanud seetõttu, et nende radiant (koht taevas, kus lõikuvad meteoorijälgede pikendused) on Kaksikute tähtkujus. Geminiidide tippaeg on 14. detsembril, kui peaks olema näha kuni 120 meteoori tunnis. Kahjuks on täpselt samal ajal ka täiskuu, mis muudab nõrgemad meteoorid nähtamatuks. Noorkuu on 29. detsembril.
Detsembri alguses muutuvad päevad veel lühemaks ja päike loojub juba enne poolt nelja, aga kuu lõpus hakkavad päevad pikemaks minema ja päike loojub mõni minut hiljem.
13. detsembril toimub Tõraveres ka järjekordne astrofotoklubi. Täpsem info selle kohta tuleb varsti.
Sellega ongi nüüd minu aasta aega kestnud öötaeva kirjutiste projekt lõpuni jõudnud. Loodan, et nii mõnigi sai natuke uusi teadmisi ja inspiratsiooni öötaeva uurimiseks ja pildistamiseks. Olen avatud ettepanekutele, mis teemadel järgmisel aastal kirjutada.