Juunis on meil kõige valgem aeg ja päikeseloojangust päikesetõusuni on vaevalt kuus tundi: Päike loojub alles pärast kella kümmet ja tõuseb juba kella nelja paiku. Seega on taevas näha ainult eredaimad objektid.
Juunis on hea aeg vaadelda ja pildistada Jupiteri, Saturni ja Marssi. Jupiter on nähtaval edelataevas, Saturn ja Marss aga madalamal lõunataevas. Kui binokkel appi võtta, siis on võimalik isegi Saturni rõngaid ja Jupiteri kuusid näha. Kõige parema ülevaate planeetidest saab teleskoobi abil. Kindlasti tehakse ka avalikke vaatlusõhtuid. Passige peale ja minge kindlasti vaatama!
Noorkuu on kohe juuni alguses, 5. juunil, ja täiskuu 20. juunil, seega saab jaanipäeval täiskuud nautida, kui juhtub selge ilm olema.
Tuntumatest tähtedest ja tähtkujudest tasub juunis üles otsida näiteks tähed Arktuurus, Kapella, Spiika, Deeneb, Altair ja Veega, tähtkujud Luik, Lüüra, Kotkas, Karjane, Põhjakroon, Herkules jne. Asterismidest (tähepaigutused, mis ei ole ametlikud tähtkujud) on ilusti leitav Veega, Deenebi ja Altairi ühendamisel tekkiv suvekolmnurk.
Kui pimedal ajal ootame Eestis virmalisi, siis suvel ootame nende asemel helkivaid ööpilvi. Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved. Need tekivad hästi kõrgel, umbes 75–90 km maapinnast seal, kus temperatuur on madalam kui -100 °C. Helkivaid ööpilvi on näha siis, kui Päike on 6–12 kraadi horisondist allpool. Just sellises vahemikus meil Päike suvel ongi. See tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemale, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad. Eesti on nende pilvede nägemiseks väga heas asukohas ja siin on neid võimalik küllaltki tihti näha. Näiteks eelmise suve jooksul nähti neid siin umbes 16 korda.
