Tähistaeva alla sattudes otsid sa suure tõenäosusega esimese asjana seitset tuttavat tähte ja neist moodustuvat kujutist. Pilku põhjataevasse suunates sa selle kõigile tuntud kuju leiadki. Jah, seal ta on – Karu pepu.
Oot, misasja? See on ju Suur Vanker!?
Jah, tõepoolest on tegemist ka Suure Vankrina tuntud tähtkujuga, mida muuseas teisel pool suurt lompi kutsutakse hoopis Suureks Kopsikuks, aga need seitse tähte on tegelikult ühe palju suurema tähtkuju üks osa. Selleks tähtkujuks on Suur Karu ehk ladina keeles Ursa Major. Teised selle tähtkuju moodustavad tähed ei ole nii eredad nagu Suure Vankri tähed ja seetõttu me Suurest Karust suurt ei teagi. Aga kui nüüd ülejäänud tähed juurde lisada, siis võime tõepoolest aimata ka karu pead ja jalgu ning Suur Vanker moodustab sellisel juhul just nimelt karu tagumise poole, aga millegipärast karu kohta liiga pika sabaga.
Nagu paljud teised tähtkujud, on ka Suur Karu Kreeka mütoloogiast pärit ja sealt selgub ka pika saba põhjus. Peajumal Zeusile, kes ikka aegajalt surelike naistega semmis, oli silma jäänud nümf Kallisto, kes jäi rasedaks ja sünnitas poja Arkase. Zeusi kaasale Herale see muidugi ei meeldinud ja ta muutis Kallisto karuks. Kui Arkas oli juba noormeheks sirgunud ja metsas jahil käis, siis sattus ta Hera juhatusel vastamisi oma emaga, kelle vastu ta teadmatuses oda tõstis. Seepeale ilmus aga kohale Zeus isiklikult, muutis ka Arkase karuks ja viskas nad mõlemad sabapidi taevasse: ema Suure Karuna ja poja Väikese Karuna (Väike Vanker). Siit siis selgus, miks need Karude sabad nii pikad on.
Hera, kes sai vihaseks, et tema rivaal tõsteti taevasse, palus merejumal Poseidonit, et ta ei lubaks Karusid koos teiste tähtkujudega merre puhkama ja sellest ajast peale ringlevad Karud lakkamatult ümber põhjapooluse ehk need tähtkujud on põhjapoolkeral alati näha ja ei looju kunagi.
Eesti vanarahvas, väidetavalt just võrokesed, kutsusid Suurt Vankrit ka Peedo Vankriks. Ennemuiste oli talumees Peedo oma vankriga, mille ees oli härg, läbi metsa läinud. Metsast kargas välja hunt ja otse härjale kallale. See aga oli olnud koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võis hunt küll loomi murda, aga mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel tööd teeb. Et hundid edaspidi sellist asja enam ei teeks, tõstis Vanaisa hoiatuseks Peedo koos vankri, härja ja hundiga taevasse. Hundi rakendas ta karistuseks härja kõrvale vankri ette koormat vedama. Ja nii ongi nüüd näha, et neli tähte on vankri ratasteks, kolmest tähest vankri ees on esimene vehmer ehk ais, järgmine härg ja kolmas kõige ees peremees Peedo. Tähelepanelikult vaadates on näha, et keskmise tähe ehk härja kõrval on veel üks pisike täht nimega Miitsar. See on hunt, kes tagasi metsa poole üritab minna ja on seetõttu koos härjaga sirgelt joonelt natuke kõrvale kaldunud.
Lisaks vahvatele lugudele, mida Suurt Vankrit vaadeldes rääkida võib, on see asterism ehk tähtede kogum ka hea suunanäitaja teiste tähtede ja tähtkujude leidmisel. Suure Vankri tagumiste rataste järgi on lihtne üles leida Põhjanaela, mis on Väikese Vankri tähtkuju tipus ja mille abil on võimalik öösel ilmakaared paika panna. Selleks tuleb tõmmata joon läbi nende kahe tagumise ratta üles ja umbes viie ratta vahe kaugusel ongi Põhjanael.
Vankri kahest ülemisest rattast joont paremale tõmmates ja mööda seda edasi liikudes jõuame Kapellani ehk Jõulutäheni. Esimestest ratastest läbi tõmmatud joont mööda ülespoole liikudes jõuame Lohe tähtkujuni ja allapoole liikudes Lõvi tähtkujuni. Härjast vankri alumise tagumise rattani tõmmatud joont mööda liikudes jõuame Kaksikute tähtkujuni ja vastassuunas liikudes Herkulese tähtkujuni. Vankri aisast moodustuvat kaart mööda allapoole liikudes jõuame aga täheni, mille nimi on Arktuurus.
Esialgu võib teiste tähtede ja tähtkujude leidmine olla keeruline, aga kui järgmine kord Suurt Vankrit näed, siis proovi järgi. Räägi neid lugusid ka teistele, eriti lastele, ja tutvusta neile põnevat öötaevast. Kes teab, ehk inspireerid just sina kedagi, kes ise või kelle järeltulijad seetõttu astronoomiale või mõnele teisele teadusele pühenduvad ja teevad olulisi avastusi, tänu millele on võimalik inimkonna saatus päästa ning leida võimalused vajadusel uutesse maailmadesse sõita ja kolida.