Äikese jahtimine on tohutult põnev, aga ka keeruline. Selleks, et saada välk pildile sobivas kompositsioonis teiste objektidega, on tarvis õnne, et tormipilv liiguks just sobivas kohas ja kauguses ning see õnn tuleb siis osata ka tulemuseks vormistada. Äikesetormid jõudsid siiakanti juba eelmisel õhtul. Siis sain harjutada autosse statiivi püsti panemist ja läbi akna pildistamist, sest äikest jahtides enamasti vihmast ei pääse. Tulemust tol õhtul veel ei tulnud.
Kui äikesetorm ennast ka järgmisel õhtul ilmutas, siis ei jätnud ma jonni ja läksin uuele katsele. Eelmisel päeval saadud kogemus aitas tehnika kiiresti üles sättida ja kuigi vaatemäng oli palju lahjem, õnnestus mul täistabamus kaadrisse saada.
Martin Mark
20.05.2014 kell 21.29
Nikon D5200 + 18-55mm f3.5-5.6 G AF-S VR @ 34mm, 20sek, f29, ISO100
Foto tellimiseks kirjuta oma täpsest soovist martin@revolutsioon.ee
Eksperdi kommentaar pildile
- a mais lõppes arktilise õhumassi valitsus 8. mail, aga enne seda oli külma öösel kuni 6 kraadi. 9. ja 10. mail arenes soojas ja niiskes õhumassis mitmel pool äike, sadas rahet. Igati kevadine ilm püsis 17. maini. Siis saabus Kaspia mere äärest troopiline õhumass ja nii kerkis 19. mail õhutemperatuur mitmel pool üle 30°C (Kundas mõõdeti 33,1°C). Järgnenenud ööl tabas Ida-Eestit joonpagi (fotol), kuid lääne poole jäi tavaline äike, mis siiski pakkus vaatemängu.
Erakordne kuumus (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kuni 15°C võrra kõrgemal pikaajalisest keskmisest) püsis 26. maini. Troopiline kuumus tõi kaasa nii tugevaid äikeseid, pagisid kui hiidrahet (kuni 5 cm diameetriga).
- Joonpagi on frondina edasiliikuv rünksajupilvede kogum, mis on kõrgelt organiseerunud ja võib isegi üle ööpäeva püsida, läbides sel ajal tuhandeid kilomeetreid. Sagedamini on selle eluiga mõned tunnid ja läbib mõnisada km, tuues kaasa lisaks välkudele ka rahet, paduvihma ja pagi.
- Rünksajupilved (Cumulonimbus) on tavaliselt suure vertikaalse ulatusega pilv(ed), mille tipp on alati jäätunud – see väljendub rünkade lamenemises ja sageli ka pilvekiudude moodustumises; annab hoogsademeid; tüüpiline on välkude teke.
- Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb pilvedes, pilvede vahel või pilve ja aluspinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit, kuid selle ajaga võib tekkida mitu impulssi, sagedamini on neid siiski 1-3. Välkudest kõige tavalikem on joonvälk, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit (fotol).
Jüri Kamenik
pilveekspert ja ilmateadlane