Näituse foto: Kolm õde

Näituse foto: Kolm õde


Uue-Saaluse pargis asuva Vabrikusaare ajaloo kõrgajal oli seal piiritusevabrik, mis mõisahärrale korralikku tulu teenis. Täna annavad kunagisest hiilgusest märku vaid võimsad puud ja varemed. Loodus on saanud sellel “poolsaare moodi saarel“ tegutseda omasoodu ning loonud mitmekesised elutingimused paljudele liikidele. Inimese jaoks teeb koha eriliseks maaliline Kavadi järv, kuid floora ja fauna on palju pragmaatilisemad. Nemad vilistavad maalilisusele ja vajavad oma elutegevuseks väga kindlaid keskkonnatingimusi. Pildil olev harilik naistesõnajalg, millest ka pildi pealkiri inspiratsiooni sai, saab hakkama erinevates loodusoludes. Eelistades siiski varju või poolvarju ja viljakat pinnast.

Varjust ma taime leidsingi ning mind, nagu ka paljusid teisi loodusfotograafe, köitsid sõnajala veel lahtirullumata lehed. Pildistamise hetkel tundus, et veel mingi aeg ja siis tekib lahtirullunud lehe tippu õnnetoov õis. Eestis usutakse sageli, et just müstilisel jaaniööl puhkevad sõnajalad õide. Nägijale pidi aga edaspidises elus osaks saama tugev tervis, rikkus ja õnn. Mõnel pool usuti, et siilid on ööloomadena eriti osavad sõnajalaõisi leidma ja tassivad kõik leitud õied oma pesadesse …

Jaanus Tanilsoo

19.05.2015 kell 19.45 Vabrikusaar

Nikon D750 + Nikkor 105mm f2.8 G VR, 1/30sek, f3.5; ISO100

 

Foto tellimiseks kirjuta oma täpsest soovist martin@revolutsioon.ee

Eksperdi kommentaar pildile

Paljude rahvaste, sealhulgas ka eestlaste, uskumuste järgi toob sõnajalaõie leidmine õnne. Tegelikult ei ole sõnajalad õistaimed ega õitse kunagi. Sõnajalad, nagu ka kollalised, osjalised ja mitmed teised, kuuluvad sõnajalgtaimede hõimkonda, tegemist on eostaimedega. Kivististe põhjal teame, et sõnajalgtaimed pärinevad karboni ajastust (350 miljonit aastat tagasi) ning näiteks suur osa fossiilkütustest nagu põlevkivi, koosneb keskaegkonna sõnajalgtaimede jäänustest.

Eestis kasvavad sõnajalad peamiselt metsades alustaimestikuna, kuid mõned väiksemakasvulised liigid (nt põisjalad ja raunjalad) kasvavad peamiselt paepragudes, kiviaedadel ja rändrahnudel.

Pildil olev sõnajalg on metsas kasvav sõnajalg. Metsasõnajalg, ehk teadusliku nimega “harilik naistesõnajalg” on üks tavalisemaid liike meie metsades. Naistesõnajalal kui eostaimel on eosed eriti kenasti eksponeeritud. Naistesõnajalale omaseid oranže koma- või vahel isegi hobuserauakujulisi eoseid ei leidu ühelgi teisel sõnajalal. Eoseid on selgelt näha siiski vaid välja arenenud taimel. Pildil olev noor sõnajalahakatis on veel oma noorusest rullis.

Vivika Väli
botaanik


Vaata ka lisainfot ja teisi näituse pilte: Meie kodukoha tavaline eriline loodus

Kommentaarid

Tags