Näituse foto: Pilvine päikeseloojang Luhasoos

Näituse foto: Pilvine päikeseloojang Luhasoos


Sel õhtul pildistamisel kindlat eesmärki ei olnudki. Pigem läksime vaatama, kas mõne muraka leiab, aga Luhasohu minnes ei raatsi ju kunagi kaamerat maha jätta. Seal sai vist mitu tundi ringi käidud ja kogu selle ajaga leidsime vähem kui peotäie murakaid, aga tühjade kätega siiski ei tahtnud tulema tulla.

Mustjärve ääres paelusid mind huvitavad sinised pilved, mis peegeldusid siledalt järvepinnalt. Pilvede liikumine oli nii huvitav, et otsustasin seda jäädvustada. Panin kaamera time-lapse’i tegema, mis tähendab seda, et lasin kaameral teha iga kahe sekundi tagant ühe pildi, kokku 250 pilti. Selle materjaliga sai kokku panna 10-sekundilise videoklipi, kus on näha pilvede liikumine 8 minuti jooksul. Pilvede liikumine koos peegeldusega jäi väga müstiline ja selle saagiga võis juba rahule jääda.

Martin Mark

21.07.2015 kell 21.31

Nikon D600 + Samyang 14mm f2.8, 1/25sek, f8, ISO100

 

Foto tellimiseks kirjuta oma täpsest soovist martin@revolutsioon.ee

Eksperdi kommentaar pildile

21.07.2015 päeval valitses Eestis lõuna poolt lähtuv kõrgrõhuhari, mis muutis päeva kuivaks ja päikeseliseks, kuid õhtul lähenes läänest madalrõhulohk. Viimase mõjul pilvisus tihenes, mida on näha ka fotol. Näib, et tooni annab pilvede järgnevus.

Pilvede järgnevus tähendab pilveliikide vaheldumist, mis eelneb (harvemini järgneb) tsüklonile või soojale frondile, kusjuures vaheldumise järjekord allub teatud reeglitele.

Pilvede järgnevus sõltub aastaajast ja sellest, kui kaugelt tsükloni kese möödub. Järgnevuse käivitumisele võib viidata kiudpilvede teke ja tihenemine, mis algab läänest, lõunatsükloni puhul ka edelast või lõunast. Kui siis maalähedane tuul puhub kiudpilvede liikumise suunaga nurga all või sellele vastu, on see üks kindlamaid tunnuseid, et järgnevus on algamas. Tavaliselt on järgnevus niisugune: Cirrus > Cirrostratus > Altostratus > Nimbostratus > Stratus > Stratocumulus > Cumulus. Talvisel ajal lõpeb järgnevus enamasti Stratus’e etapis.

Fotol on jõudnud järgnevus kõrgkihtpilvede etappi, kus on näha ka kihtrünk- ja kõrgrünkpilvi. Kõrgkihtpilved (Altostratus) on enamasti kogu taevalaotust kattev pilvekiht, mis on mõnikord täiesti läbipaistmatu, kuid teinekord on kuu- või päikeseketas nähtav (nagu läbi mattklaasi või üksnes heledama laiguna), kuid esemete taha ei teki täisvarje ja halosid pole või siis on väga nõrk 22-kraadine halo.
Võivad viidata laussajule või äikesele lähemate tundide jooksul. Laussadu on tõenäoliselt oodata siis, kui on järgnevuse osa: algul ilmuvad kiud-, siis kiudkihtpilved ja lõpuks kõrgkihtpilved, mis lähevad üle kihtsajupilvedeks. Äikest on oodata siis, kui nendega kaasnevad suure vertikaalse ulatusega või eri suunas liikuvad kõrgrünkpilved, aga ka vaikse, lämbe ilma korral.

 

Jüri Kamenik
pilveekspert ja ilmateadlane


Vaata ka lisainfot ja teisi näituse pilte: Meie kodukoha tavaline eriline loodus

Kommentaarid

Tags