Seda õhtut meenutatakse veel aastakümnetegi pärast. Juba 17. märtsi päeval olid virmalised väga aktiivsed ja oli lootus, et õhtul saab neid pildile püüda. Tavaliselt me Rõuges virmalisi ei näe, sest siin on liiga suur valgusreostus, mida täiendab ka Võru linn. Samuti oleme virmaliste nägemiseks liiga lõunas, enamasti näeme siit vaid õrna rohelist kuma horisondil. Seetõttu sõitsingi juba varakult natuke põhja poole selleks puhuks varem valmis vaadatud kohta.
Suur oli minu imestus, kui äkki märkasin virmalisi hoopis enda pea kohal. Terve taevas oli neid täis ja minu 14mm lainurkobjektiiv ei suutnud kogu seda võimast mängu kinni püüda. Helistasin sõpradele, et nüüd tuleb kõik muu pooleli jätta ja välja minna. Tegin mitu tundi oma „virmaliste kohtades“ pilte ja alles siis taipasin, et sellist ainulaadset vaatemängu peaks ju hoopis Rõuges jäädvustama. Kiirustasin kohale ja nägin tõesti üle valgusrohke Rõuge suuri virmaliste sambaid mängimas. Tegin ka Rõuges terve hulga pilte ja magama sain alles koos päikesetõusuga, sest ei raatsinud kuidagi lausa koduhoovi kätte tulnud loodusimet vaatamata jätta.
Martin Mark
18.03.2015 kell 1.24
Nikon D600 + Nikkor 28-70 f/3.5-4.5D @ 28mm, 3sek, f4.5, ISO2000.
Panoraam 14 kaadrist.
Foto tellimiseks kirjuta oma täpsest soovist martin@revolutsioon.ee
Eksperdi kommentaar pildile
Virmalised on Põhjamaades – on ju ka Eesti põhjamaa – ja Lõunamaades pimedatel öödel nauditav värvidemäng, mis on tegelikult atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.
Et see tekiks, on vaja järgmist:
- Päikeselt paisatakse maailmaruumi üsna juhuslikes suundades ja kiiresti muutuva intensiivsusega laetud osakeste voog, peamiselt prootonid ja elektronid.
- Maa lähedalt mööduvad laetud osakesed suunatakse Maa magnetvälja poolt pooluste piirkonda, kus nad atmosfääri ülakihtides hõreda õhu molekulidega põrkudes viimaseid ergastavad.
- Ergastatud olekust tasakaaluolekusse tagasi pöördudes kiirgavad need molekulid ja aatomid valguskvante, mida näemegi virmalistena.
Valguse tekkemehhanism on samasugune kui päevavalguslampides ja reklaamide neoontuledes, kus elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendumist. Virmaliste värvus oleneb helendust esilekutsuvate laetud osakeste energiast: see määrab ära, milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ja molekulide ergastatud olekuid need osakesed suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektris võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad ioniseeritud lämmastiku molekulide sinised, ioniseeritud atomaarse hapniku ergastamisel kiirgunud rohelised ja punased spektrijooned.
Eestis esineb palja silmaga nähtavaid virmalisi 4-5 korda aastas, kuid tehnika abil jäädvustavaid on kordades sagedamini (inimese silm ei ole enamike virmaliste nägemiseks piisavalt tundlik).
Jüri Kamenik
pilveekspert ja ilmateadlane