Kevad on saabumas ja ööd jäävad järjest lühemaks, aprilli lõpuks meil enam täiesti pimedat ööd ei olegi. Seega on nüüd veel viimane aeg, et ideaalsetest öötaeva vaatlemise ja pildistamise tingimustest viimast võtta. Muide, aprill on ka rahvusvaheline astronoomia kuu ja 4.–10. aprillini tähistatakse pimeda taeva nädalat, mille eesmärk on pöörata tähelepanu valgusreostuse probleemile, mis kipub paljudes kohtades imelist öötaevast varjutama.
Mis siis taevas sel kuul toimub? Õhtuti on veel viimane võimalus heita pilk põnevale Orioni tähtkujule ja talvekuusnurgale. Kuu lõpuks me seda piirkonda enam ei näe. Kõrgel taevas Lõvi tähtkujus särab endiselt terve öö Jupiter. Teleskoobi ja isegi binokliga vaadates on võimalik näha ka tema nelja eredamat kaaslast (Io, Europa, Ganymedes, Callisto), neid kutsutakse nende avastaja järgi Galilei kuudeks.
Suve lähenemisest annab märku pärast südaööd idataevase tõusma hakkav suvekolmnurk. Selle moodustavad Luige tähtkuju eredaim täht Deeneb, Lüüra tähtkuju eredaim täht Veega ja Kotka tähtkuju eredaim täht Altair. Need on tähed, mida on võimalik näha ka suvel, kui ööd on valged ja tuhandeid tähti taevas pole.
Peale südaööd, kui Jupiter hakkab madalamale langema, tõusevad lõunataevasse peaaegu kõrvuti rõngastega Saturn ja punane Marss. Nende detailide nägemiseks tuleks kasutada teleskoopi.
Noorkuu on 7. aprillil ja täiskuu 22. aprillil, seega parim aeg võimalikult paljude tähtede nägemiseks ja pildistamiseks on kuu alguses. 23. aprillist algab meil astronoomiline valge öö, mis tähendab, et täielikku pimedust enam öösiti ei ole ja hakkame nägema vaid eredamaid tähti. Mõneti on sellest kahju, aga algajatele astronoomiahuvilistele teeb see eredamate tähtede ja tähtkujude ülesleidmise ja selgeks õppimise isegi lihtsamaks, sest tuhandeid teisi tähti pole segadust tekitamas.
13. aprillil on kõik astronoomiahuvilised oodatud Tõraverre järjekordsele astrofotoklubi kokkusaamisele:
http://www.selgetaevas.ee/astrofotoklubi/