Selged augustikuuööd on minu suured lemmikud ja neid ei raatsi küll kuidagi maha magada. Selget aega on meil niigi vähe ja kui terve suvi on tähtede pildistamisest ainult unistatud, sest meil siin pole selleks piisavalt pime, siis ei sunni mind mitte miski pimedatel augustiöödel magama.
Sel ööl oligi soov just selline pilt kätte saada. Kuna oli ka õrn virmaliste lootus, siis oli põhjasuunas pildi tegemine veelgi rohkem õigustatud, kuid sel ööl neid siiski näha polnud. Tähistaevast tundes pole Põhjanaela üles leidmine eriline kunst, aga selle pimedas läbi pildiotsija vaadates täpselt puu tippu paigutamine nõuab natuke vaeva. Selleks, et saadud materjalil oleks võimalikult palju kasutusvõimalusi, tegin ühe pika säriajaga pildi asemel hoopis sadu lühema säriga pilte ja panin need arvutis kokku. Tulemus on sama nagu üks pika säriga pilt, aga palju kvaliteetsem ja lisaks on mul nüüd ka materjal time-lapse’i video jaoks. Pärast kaamera käima panemist on aeg ise matkatooli istuda, tekk peale tõmmata ja taevalaotust uurida. Augustiööd sobivad selleks väga hästi.
Martin Mark
17.08.2015 kell 2.02-2.25
Nikon D600 + Samyang 14mm f2.8, 15sek, f2.8, ISO1600
Foto on kokku pandud 80 erinevast pildist.
Foto tellimiseks kirjuta oma täpsest soovist martin@revolutsioon.ee
Eksperdi kommentaar pildile
Maakera on nagu hiiglaslik vurr, mis pöörleb ümber oma mõttelise telje. Pöörleva Maa peal seistes näib meile, et hoopis tähistaevas liigub: taevakehad tõusevad idast ja loojuvad läände. Osa tähti aga ei looju silmapiiri taha, vaid teeb ringe ümber taeva põhjapooluse: pooluselähedased tähed väiksemaid, poolusest kaugemad suuremaid. Juuresolev foto on kokku pandud 23 minuti jooksul tehtud 80 üksikust kaadrist. Iga täht pildil on selle ajaga liikunud ligikaudu 1/60 oma ööpäevasest tiirust. Näiva pöörise keskel, päris pooluse ligidal, on Põhjanael joonistanud imepisikese kaarekese.
Taavi Tuvikene
astronoom