September algab kohe noore Kuuga ehk ideaalse ajaga, et selge taeva korral ilma segava kuuvalguseta täiesti pimedat öötaevast vaadelda ja pildistada. Täielik pimedus saabub septembri alguses juba enne kella 23 ja iga päevaga üha varem, kuni septembri lõpuks on juba alates kella 21st täielik pimedus. Siis saab mõistlikul ajal öötaevast nautida ja pärast seda veel õigel ajal magama minna.
Täiskuu saabub 16. septembril ja seal kandis pole siis mõtet näiteks Linnutee pildistamist ette võtta. Aga ägedaid kuuvalgusega pilte saab ikka teha.
Linnutee kulgeb enam-vähem põhja-lõunasuunaliselt üle meie peade, see on pimedatel öödel vahva vaatepilt ning loob pildistamiseks põnevaid võimalusi. Linnuteel on endiselt näha ka Suvekolmnurk, mida vahel kutsutakse täiesti õigustatult ka Sügiskolmnurgaks, sest sügis ongi ju peaaegu käes. Pööripäev ja sügise algus on 22. septembril.
Planeetidest õnnestub septembris mõnes kohas hea õnne korral näha võib-olla ainult Saturni ja Marssi, mis on õhtul vara hästi madalal vaevalt üle horisondi. Jupiter, Veenus ja Merkuur on Päikese lähedal ja neid me ei näe. Kalade tähtkujus on küll Uraan, aga seda palja silmaga vaadelda ei õnnestu.
Virmaliste hooaeg sai juba augustis avatud ja arvatavasti ei tule neist puudust ka septembris. Endiselt tasub silma peal hoida Eestimaa virmaliste grupil Facebookis, siis võib kindel olla, et neid maha ei maga.
Varahommikul hakkab taevasse tõusma juba ka Talvekuusnurk. Kapella Veomehe tähtkujus ja Plejaadid ning Aldebaran Sõnni tähtkujus on hästi nähtavad juba enne südaööd ning nende järel tõusevad ka Polluks ja Kastor Kaksikute tähtkujus ning minu suur talveööde lemmik Orioni tähtkuju koos Betelgeuse, Riigeli ja kuulsa Orioni udukoguga. Muidugi ei puudu taevast ka loojumatud Väike ja Suur Vanker. Viimase kohta võid lugeda täpsemalt minu blogipostitusest: Miks sa öötaevas esimese asjana Karu tagumikku otsid?